Multimedia 12 Ano




REDE COMPUTADOR / JARINGAN KOMPUTER

A. INTRODUSAUN REDE KOMPUTADOR
Rede Komputador sai hanesan konjuntu ida husi komputador, printer, nune mos ho instrumentu seluk tan ne’ebe halo ligasun hodi sai ida deit. Informasun no dadus sira sei halai husi kabel no mos la liu husi kabel ne’ebe bele fasilita ema ne’ebe uja rede refere nune fasil hodi bele fahe informasaun no dadus ba malu ho diak, uja hamutuk fasilidade printer no fasilidade husi Hardware/Software ne’ebe halo ligasaun husi rede. Kada komputador, printer ka periferal ne’ebe halo ligasaun ho rede hanaran Node. Iha rede nian sei inklui komputador 2, sanulu, atus no milhaun node. Tipo rede sira, Em jeral rede komputador fahe ba parte lima mak hanesan:
1. Local Area Network (LAN)
Local Area Network (LAN), sai hanesan rede komputador privadu ida ne’ebe iha area ida nia laran ka iha eskola ida nia laran ne’ebe ho medida to’o kilometro. LAN baibain uja atu halo ligasaun husi komputador privadu no Workstation husi kantor perusahaan ka kompanha ida nia laran atu bele uja hamutuk rede (resource ne’ebe hanesan printer) no bele troka informasaun ho diak. 
2. Metropolitan Area Network (MAN)
Metropolitan Area Network (MAN), ne’e nia base sei uja liu versaun LAN ne’ebe ho kapasidade boot no enjeralmente uja teknologia hanesan ho LAN. MAN bele inklui iha kantor sira no kompanya ne’ebe besik malu nune mos sidade, no atu bele explora presijasaun privadu (setor privadu) ka jeral. MAN forsa apoiu dadus no lian, no bele mos halo ligasaun ho rede kabel televisaun. 
3. Wide Area Network (WAN)
Wide Area Network (WAN), atu alkansa inkliu iha area geografia ne’ebe luan, dalabarak inklui iha Nasaun no bele mos iha ilha. WAN konsiste husi konjuntu Mesin sira ne’ebe iha objetivu atu halao program (aplikasaun) husi usada.
4. Rede (Jaringan)
Tuir lolos iha rede barak ne’ebe inklui iha Mundu ida ne’e, dalaruma uja Hardware no Software ne’ebe la hanesan. Ema ne’ebe uja rede iha hakarak tebes atu bele halo komunikasaun ho ema ne’ebe uja rede seluk, iha hakarek hanesan ne’e presija ligasaun entre rede nebe dalabarak la kompatibel no la hanesan. Dalabarak atu uja metode refere sei presija instrumentu ida ne’ebe naran Gateway define atu halo ligasaun no bele ejekuta tradusaun ne’ebe presija, bele Hardware no Software. Konjuntu husi rede ne’ebe halo ligasaun ne’e mak hanaran rede. 2
5. Rede La Ho Kabel (Wireless)
Rede la ho Kabel (Wireless) sai hanesan solusaun ida ba iha komunikasaun ne’ebe labele halo husi rede ne’ebe uja kabel. Tamba dalaruma ema ne’ebe hakarak simu informsaun ka halo komunikasaun apesar ita iha kareta leten ka iha aviaun leten, maka absoluta sei presaja Rede nebe la uja kabel (Wireless) tamba koneksaun rede la posivel atu liga iha kareta leten ka iha aviaun leten. Tan ne’e agora dadaun rede la uja kabel barak mak uja servisu diak satelit no forsa fo kapasidade asesu lais liu ne’ebe kompara ho rede uja kabel. FTP (File Transfer Protocol) FTP (File Transfer Protocol) ne’ebe sai reprejenta hanesan rede estandar ne’ebe bele uja atu manipula, troka ka fahe file liu husi rede ida ho basiku TCP/IP. FTP halo iha arsitektur Client – Server. No explora koneksaun no kontrola dadus aparte entre aplikasaun Clinete no Server. FPT mos dalabarak uja ba iha komponente aplikasaun atu otomatika tranfere atu halo funsaun ba iha programa internal. 
6. TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol). 
TCP/IP katak komunikasaun dadus standar ne’ebe uja husi komunidade rede iha prosesu troka dadus husi computador ida ba komputador seluk iha rede internet. Protokolu ida ne’e sei la hamrik mesak, tamba protokolu ida ne’e forma husi konjuntu protokolu (Protocol Suite). Protokolu ida ne’e mos sai hanesan protokolu ne’ebe ema barak uja iha momentu ida ne’e. Dadus refere sei implementa fila fali ba iha modelu Software iha sistema operasaun. Termu ne’ebe fob a iha Software ne’e mak TCP/IP stack. 

B. SASAN NE’EBE PRESIJA ATU MONTA REDE KOMPUTADOR
1. Kabel UTP : funsaun atu halo ligasaun entre komputador ida ba komputador seluk no kabel ne’e mak sai hanesan dalan atu halo koneksaun.
2. Konektor RJ-45 : sai hanesan peripheral ida ne’ebe atu liga ba kabel UTP nia tutun. 
3.  Tang Crimping : sai hanesan instrumentu ida hodi uja atu tesi kabel UTP no atu habit kabel nia tutun.
 4.  LAN Tester : sai hanesan instrument ida ne’ebe atu koko valor husi kabel ne’ebe ita halo.
            HUB (Hubungan)/Ligasaun : sai hanesan instrumentu ida ka dalan ida atu liga kabel stright husi komputador ba Hub no husi Hub ba komputador seluk.
Depois de Instrumentu no Material hirak ne’ebe temi iha leten ne’e prepara ona, agora bele monta ona kabel, hare nia dejenhu iha okos:



Tuir Mai Dejenhu Kabel:
1. Kabel Cross 
 Formasaun parte A Formasaun parte B
1.      Mutin Verde Mutin Orange
2.      Verde Orange
3.      Mutin Orange Mutin Verde
4.      Ajul Ajul
5.      Mutin Ajul Mutin Ajul
6.      Orange Verde
7.      Mutin Coklat Mutin Coklat
8.      Coklat Coklat
C. LALAOK MONTA REDE PEER TO PEER UJA KABEL CROSS HO KOPUTADOR RUA
1) Monta Kabel
Primeiru hasai kabel UTP nia kulit depois haloos kabel refere atu nune fiu hirak ne’ebe iha laran sai los. Haforma pojisaun tuir diagrama ne’ebe fo sai iha leten. Tau konsentrasaun ho diak, tamba iha kabel ida ne’e nia tutun sorin ho tutun sorin seluk la hanesan Tesi kabel nia tutun atu nune sai hanesan (tetuk). Hatama ba iha konektor RJ-45 no dudu makas atu nune bele to’o iha RJ-45 nia laran, tuir mai habit ho Tang crimping. Halo tuir mos maneira ida ne’e ba iha kabel UTP nia tutun sorin. Hatama kabel nia tutun sorin-sorin ba iha LAN-tester dopois cek, karik lampu husi tester nian lakan husi 1-8 ligadu tuir formasaun ne’ebe iha leten maka kabel refere pronto ona.
Rede computador hanesan atu halo ligasaun entre komputador ida ba komputador seluk hodi atu shering data ka file ba malu bele liu husi kabel ou wifi.
Rede Computador fahe ba parte 4
1 PAN ( personal Area Network)
2 LAN ( Local Area Network)
3 MAN ( Metro politan Area Network)
4 WAN ( wade Area Network)
1.1 komprende saun konaba PAN (personal area network) hanesan rede ida ne'ebe mak ita uza iha uma ka fati privadi.

2.1 komprende saun konaba LAN ( local area network) hanesan rede ida ne'ebe mak ita uza iha local ida hanesan fatin kursus ka eskola nst.

3.1 komprende saun konaba MAN ( metropolitan area network) hanesan rede ida ne'ebe mak ita uza iha municipio ida ba municipio seluk




4.1 komprende saun konaba WAN ( wade area network ) hanesan rede ida ne'ebe mak ita uza husi Nasaun ida ba Nasaun sira seluk hanesa mundu tomak


Komponente saida saida mak ita uja atu monta rede Computador / jaringan Komputer mak hanesan tuir mai ne'e

1. SWITCH / HUB
2. KABEL UTP
3. RJ45
4. LAN TESTE
5. CRIMPIG-TOOLS
6. ROUTER
7. TP LINK
8.NANO

1.1 SWITCH

Switch mak computer hanesan rede pesoal ida ne ' ebé funsiona nu'udar connector ida / ligasaun entre komputador ida ba komputador sira seluk. Haree husi ninia funsaun sira, ida-neʼe haree hanesan Sentru. Diferensa entre instrumentu hirak ne ' ebé rua ne ' ebé mak kona-ba montante rede luan ne ' ebé bele halo, no montante kona-ba dadus ne ' ebé transfere lalais. Switches iha lubuk ida luan liu husi rede-servisu liu Hubs, no mós, Switches iha speeds ne ' ebé aas liu duké Hubs,No mós Switch iha lalais liu kompara ho Sentru. Toʼo agora taxa aas liu dadus transferénsia nian mak 100 Mbps.

1.2 HUB  hub hanesan forma ida ne ' ebé simples husi Switch. Hubs ne'e uza ba rede ne ' ebé simples. Oinsá mak hahalok Sentru ne'e kopia packets dadus husi fonte ida ne ' ebé iha ligasaun ba portu no transferénsia ida ba portu ligasaun hotu-hotu kona-ba Sentru. Dadaun ne'e Sentru ona ne'e, husik hela tanba frakeza oin-oin hanesan nivel, dadus transferénsia taxa, no dadus lakon risku, ne ' ebé halo Switch desirable liu

2.1 KABEL UTP (Unshielded Twisted Pair) ita utilija nia hanesan mediu transmisaun iha rede computador hanesan iha area Lokal hodi atu halo konek saun ka fahe internet ba komputador sira seluk hodi atu sering data
 2.2 Lalaok atu monta kabel UTP iha oin rua Straight Trought,no Cross Over
kabel UTP iha kor 8 lalaok atu monta kabel utp Straight Trought mak hanesan tuir mai ne'e






1.puti orange
2.Orange
3.Putih-hijau
4.Biru
5.Putih-biru
6.Hijau
7.Putih-coklat
8 Coklat
lalaok atu monta kabel utp Cross Over ita hein muda det nia kor mak hanesan tuir mai ne'e
1.puti hijau
2.hijau
3.Putih orange
4.Biru
5.Putih-biru
6.oranje
7.Putih-coklat
8 Coklat
3.1 Funsaun RJ45
RJ rasik iha tipu oin-oin ne ' ebé hahú hosi rj 11, rj 25, rj 45 no forth tan.
Rj45 usa atu halo conector pesoal ida populer iha rede komonikasaun no rede internet RJ45 mak connector uniformizada ida ba rede lokal hanesan LAN ka rede seluk.

saida mak Rj45 hanesan connector ka modular plug, neʼe sei sai mós deskreve connector rede servisu sira-nia funsaun. RJ 45 ka connector modular plug funsaun prinsipál mak atu ligasaun ótika UTP ho transmitter receiver, Computer, Switch, Kuak Painél sira no ema seluk. RJ 4
4.1 LAN TESTElan teste nia funsaun atu deteka konaba kabel UTP no RJ45 tamaba bainhira ita monta kabel ba RJ45 ita presija atu tes iha Lan teste atu hatene konaba cabel ne'e monta los ka lae.

5.1 CRIMPIG-TOOLS

crimping-tools nia funsaun hodi atu tesi fiu no habit cabel iha rj45 nia laran


6.1 ROUTER
Router ne'e mós ligasaun ida iha rede computer. Hanesan hub no Switch, Router mós serve nu'udar instrumentu ida atu transfere packets dadus husi port ida ba port seluk. Diferensa ne'e, Switch no Sentru hali'is ba saláriu bele uza hanesan ligasaun ida iha rede lokal (LAN), enkuantu Router sai hanesan pesoal prolongamentu LAN rede ba rede WAN no MANE. Routers sira uza rede ne ' ebé bazeia ba TCP / IP protokolu teknolojia. Tipu router hanaran IP Router. Routers sira uza hodi inklui mós dadus ne ' ebé ki'ik rede ba rede ida ne ' ebé oin-oin. Ezemplu hosi rede LAN, Router ne ' ebé mak hanaruk ba rede bazeia ba Internet ida.

7.1 TP LINK ita utilija nia hanesan Router maibe nia mos bele halo koneksaun computador liu husi Wireless


nia fungsaun atu ajuda laptop ka note-book hodi halo koneksaun internet liu husi Wireless rede servisu nian higt-speed ligasaun internet. TL WN723N harii atu fó uzuáriu ne'e di'ak liu bele sente kmaan tamaba atu halo koneksaun internet
8.1 NANO STATION

nano station nia fungsaun atu dada wifi ka Wireless


Nano Station mak Ubiquiti nia produtu ne ' ebé mak oras ne'e produtu wireless popular liu iha Mundu. Nano Postu iha vantajen ne ' ebé katak ninia fatór forma cute elain sai mós ema barak hatene efisiente tanba ida-neʼe mak integra ho polarity duplu 10 dBi reseptora, entaun la presiza atu sosa reseptora adisionál sira. Nano Nian mós iha kbiit boot husi kona-ba 26db ka 400 mw tan neʼe, katak nivel cruising bele metru kiloan.

Latihan 2 :
Untuk lebih mengerti mengenai rumus dan fungsi-fungsi di atas, perhatikan contoh kasus di bawah ini:
Buatlah tabel seperti di bawah ini pada Microsoft Excel:

A
B
C
D
E
F
G
H
I
1
Valor estudantes
2
Trimestral   2008/2019
3
ESTUDANTES SECUNDARIA GERAL PAROQUIAL SAO PEDRO COMORO DILI
4









5
 DICIPLINA : TECNOLOGIA MULTIMEDIA






6
GROUP : C







7









8
Nim
None dos Estutes
Tpc 1
Tpc 2
Diaria
Exme final
VALOR
OBS`
9
ANGKA
HURUF
10
22074150
SHANDY GITA
90
90
40
40



11
22074151
YOHANNES PUTRA
100
90
60
45



12
22074152
RONI ANGGARA
90
80
75
65



13
22074153
GO KIEM LIONG
100
100
80
100



14
22074154
PAULA WINDY
90
80
70
80



15
22074155
FIONA ANDRIANTO
100
90
70
65



16
22074156
ROY NALDO
90
100
40
40



17
22074157
YONGKY SETIAWAN
100
90
50
25



18
22074158
MATHEUS BIMA
90
80
40
30



19
22074159
THERESIA
80
80
40
20



20
Valor maximo





-
-
21
Valor minimu





-
-
22
media





-
-
Komponen nilai adalah :
1.       TPC1                             : 10%
2.       Tpc2                                               : 40%
3.       Diaria                             : 10%
4.       final                                               : 40% +
Nilai                                               : 100%
Setelah nilai dalam bentuk angka didapatkan, maka diubah menjadi nilai huruf dengan ketentuan sebagai berikut:
0             E             40           D            55           C             70           B            85           A            100

Langkah-langkahnya :
1.      Untuk mencari nilai akhir dalam angka, arahkan pointer pada sel G10, kita akan menghitung nilai(0-100) dari 4 komponen yang tersedia yaitu TPC 1, TPC 2,  Diaria, dan Final. Sesuai dengan masing-masing bobot nilai, tuliskan rumus di bawah ini:
=(C10*0.1)+(D10*0.1)+(E10*0.4)+(F10*0.4)
2.      Selanjutnya untuk G11 sampai G19, tinggal copy-paste dari G10.
Jika ada yang merasa kesulitan mengcopy-paste, silahkan bertanya pada asisten.
(Hot key : Copy -> Ctrl+C  & Paste-> Ctrl V)
3.      Kemudian untuk mengetahui nilai tertinggi dari tugas 1, arahkan pointer ke C20, gunakan fungsi yang sudah disediakan di Microsoft Excel yaitu MAX(…).
=MAX(C10:C19
4.      Selanjutnya untuk D20 sampai G20, tinggal copy-paste dari C20.
5.      Demikian juga untuk mencari nilai terendah, kita gunakan fungsi Min(…). Arahkan pointer ke C21, ketikkan rumus di bawah ini:
=MIN(C10:C20)
6.      Selanjutnya untuk D21 sampai G21, tinggal copy-paste dari C21.
7.      Untuk rata-rata gunakan fungsi AVERAGE(…), arahkan pointer ke C22.
=AVERAGE(C10:C19)
8.      Selanjutnya untuk D22 sampai G22, tinggal copy-paste dari C22.
9.      Kemudian untuk mengkonversi dari angka ke huruf, kita menggunakan fungsi logika IF(…), arahkan pointer ke H10.
=IF(G10>=85,"A",IF(G10>=70,"B",IF(G10>=55,"C",IF(G10>=40,"D","E"))))
10.  Selanjutnya untuk H11 sampai H19, tinggal copy-paste dari H10.
11.  Untuk mengisi keterangan, kita aka menggunakan fungsi logika IF(…) lagi, arahkan pointer ke I10. Lalu tulis rumus di bawah ini:
=IF(H10="A","SANGAT BAIK",IF(H10="B","BAIK",IF(H10="C","CUKUP",IF(H10="D","
KURANG","TIDAK  LULUS"))))
12.  Selanjutnya untuk I11 sampai I19, tinggal copy-paste dari I10.
Setelah selesai silakan simpan hasil kerja anda dengan nama file baru : latihan2.xls.
Ingat!! Jawaban untuk kolom NILAI harus dengan rumus fungsi diatas tidak boleh manual!!
Jika benar, maka hasilnya akan seperti ini:












A
B
C
D
E
F
G
H
I
1
Valor estudantes
2
Trimestre I
3
ESTUDANTES SECUNDARIA SAO PEDRO
4









5
DICIPLINA:  M KOMPUTER







6
GROUP              : C







7









8
NIM
Nome
Tpc 1
Tpc 2
Diaria
Final
valor
 
       OBS
9
ANGKA
HURUF
10
22074150
JOAO
90
90
40
40
50
D
KURANG
11
22074151
SONIA
100
90
60
45
61
C
CUKUP
12
22074152
MARIO
90
80
75
65
73
B
BAIK
13
22074153
MARTA
100
100
80
100
92
A
SNGAT   BAIK
14
22074154
PAULA
90
80
70
80
77
B
BAIK
15
22074155
FIONA
100
90
70
65
73
B
BAIK
16
22074156
ROY
90
100
40
40
51
D
KURANG
17
22074157
YONGKY
100
90
50
25
49
D
KURANG
18
22074158
MATHEUS
90
80
40
30
45
D
KURANG
19
22074159
THERESIA
80
80
40
20
40
D
KURANG
20
VALOR MAXIMO
100
100
80
100
92
-
-
21
VALOR MINIMO
80
80
40
20
40
-
-
22
MEDIA
93
88
56.5
51
61.1
-
-
  


Sem comentários:

Enviar um comentário

database

Saida mak Database 10.46       No comments Exprisaun/Istilah 'database' ilmuhan  barak maka halo definisaun. maibe tuir ita ...